Ohutuskaardid eesti keeles ettevõttele

06 nov. Ohutuskaardid eesti keeles ettevõttele

Kemikaalide laoriiulil võib olla kümneid tooteid, kuid tööõnnetuse või lekke korral ei ole määrav nende arv. Määrav on see, kas töötaja leiab kohe usaldusväärse juhise aine ohtude, esmaabi, isikukaitsevahendite ja käitumise kohta. Seetõttu ei ole ohutuskaardid eesti keeles pelgalt hankedokument või digikaustas olev fail. Need on osa ettevõtte tegelikust kemikaaliohutusest.

Ohutuskaart ehk kemikaali ohutuskaart annab teavet ohtliku aine või segu omaduste, käitlemise, ladustamise, transpordi, kokkupuute vältimise ja hädaolukorras tegutsemise kohta. Ettevõtte juhile tähendab see dokument ühtlasi võimalust kontrollida, kas kasutatav kemikaal sobib tööprotsessi, milliseid riske see tekitab ning millised meetmed tuleb töökorralduses rakendada.

Miks peavad ohutuskaardid olema eesti keeles?

Töötaja peab saama ohutusalasest teabest aru enne kemikaaliga töö alustamist, mitte alles pärast ohuolukorra tekkimist. Võõrkeelne ohutuskaart võib sisaldada tehniliselt korrektset infot, kuid sellest ei ole piisavalt kasu, kui töötaja ei mõista näiteks kokkupuute piirnorme, vajaliku kindamaterjali tähendust või esmaabijuhiseid.

Eestis turule toodava ohtliku kemikaali ohutuskaart peab olema esitatud eesti keeles. Praktikas jõuavad ettevõtteni siiski sageli inglise-, soome-, saksa- või venekeelsed dokumendid, eriti kui kemikaale ostetakse välismaistelt tarnijatelt või nende vahendajate kaudu. Selline olukord vajab lahendamist enne aine kasutusele võtmist.

Ohutuskaart ei asenda töötajate juhendamist, kuid on selle sisuline alus. Juhendamisel tuleb töötajale selgitada just tema tööülesandega seotud ohtusid: kuidas ainet doseerida, millal kasutada kohtväljatõmmet, milliseid kaitsekindaid valida ning mida teha pritsme, lekke või tulekahju korral. Üldine väide, et töötajale on kemikaalide ohutuskaart kättesaadav, ei tõenda veel, et riske tegelikult juhitakse.

Millal on ohutuskaart vajalik?

Ohutuskaart tuleb üldjuhul kaasa ohtliku aine või seguga. Seda võidakse nõuda ka teatud muudel juhtudel, näiteks kui segu ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid sisaldab ohtlikke komponente määruses sätestatud kogustes. Tarnija kohustus on edastada nõuetele vastav ohutuskaart, kuid tööandja vastutus on kontrollida, et dokument oleks olemas, sobiks tegelikult kasutatava tootega ja oleks töötajatele kättesaadav.

Kõigil töökohtades kasutatavatel toodetel ei pruugi ohutuskaarti olla. Näiteks tavapäraste kontoritarvete või teatud ohutute tarbekaupade puhul ei ole seda tingimata vaja. Otsus ei tohiks siiski tugineda ainult toote nimetusele või pakendi kujundusele. Puhastusvahend, aerosool, liim, värv, õli või desinfitseerimisvahend võib sisaldada aineid, mis nõuavad kindlaid käitlemismeetmeid.

Eriti tähelepanelik tuleb olla toodete puhul, mida kasutatakse ümberpakendatult või väikestes märgistamata töömahutites. Algne pakend võib sisaldada olulist teavet, kuid töömahuti juures seda enam ei ole. Sellisel juhul tuleb tagada nõuetekohane märgistus ning töötajale arusaadav juhis aine ohtude kohta.

Ohutuskaardi 16 jaotist ei ole vormitäide

Ohutuskaardi ülesehitus on ühtne ning sisaldab 16 kohustuslikku jaotist. See teeb eri toodete võrdlemise lihtsamaks, kuid teabe väärtus sõltub selle ajakohasusest ja rakendamisest töökohal. Juhtimise seisukohast ei pea iga töötaja kõiki jaotisi detailideni tundma, kuid ettevõte peab oskama neist välja lugeda tööprotsessi jaoks olulise.

Esimesest jaotisest tuleb kontrollida toote nimetust, kasutusala ning tarnija kontaktandmeid. Kui ettevõttes kasutatakse sama kaubanimega toodet, kuid erineva koostise või kontsentratsiooniga varianti, võib vana ohutuskaart anda eksitava hinnangu. Kolmas jaotis näitab koostist, teine kirjeldab klassifikatsiooni ja märgistuselemente. Need andmed on riskianalüüsi lähtepunkt, mitte lõplik riskihinnang.

Töökeskkonna seisukohast on sageli kõige praktilisemad jaotised 4 kuni 8. Neist selgub esmaabi, tulekahju korral tegutsemine, meetmed juhusliku sattumise korral, käitlemise ja ladustamise nõuded, kokkupuute ohjamine ning isikukaitsevahendid. Kui ohutuskaart nõuab näiteks tõhusat ventilatsiooni, ei saa meetmeks jääda üksnes töötajale antud kaitsemask. Esmalt tuleb hinnata, kas tööruumi ventilatsioon ja tööprotsess vähendavad kokkupuudet piisavalt.

Olulised on ka füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ning reaktiivsus, toksikoloogiline teave ja jäätmekäitluse juhised. Need aitavad vältida sobimatut koosladustamist, ohtlikke segunemisi ning valesid jäätmekäitlusvõtteid. Näiteks ei tohi happelisi ja aluselisi kemikaale käsitleda ühetaolise puhastuskeemiana vaid seetõttu, et mõlemad asuvad samas koristuskapis.

Tõlge üksi ei taga nõuetele vastavat dokumenti

Võõrkeelse ohutuskaardi masintõlge võib olla abivahend esialgseks arusaamiseks, kuid seda ei tohiks võtta kasutusele ametliku tööohutuse dokumendina ilma sisulise kontrollita. Kemikaaliohutuses võivad terminoloogilised ebatäpsused muuta juhise tähendust. Erinevus sõnade „vältida”, „kasutada” ja „soovitatav” vahel võib otsustada, kas töötaja käsitleb meedet kohustusliku nõudena või vabatahtliku soovitusena.

Nõuetekohane eesti keelne ohutuskaart peab vastama konkreetsele tootele ja selle kehtivale koostisele. Kontrollida tuleb ka dokumendi koostamise või muutmise kuupäeva, versiooni ning seda, kas klassifikatsioon ja ohulaused vastavad pakendi märgistusele. Kui pakendil on uued piktogrammid või ohulaused, kuid kaustas olev ohutuskaart on mitu aastat vana, tuleb dokumentatsiooni ajakohastada.

Samuti ei ole alati piisav, kui tõlgitakse ainult ohutuskaardi põhitekst. Tarnija kontaktid, hädaabinumbrid, Eestis kohaldatavad piirnormid ja jäätmekäitluse korraldus võivad vajada eraldi kontrolli. Eesmärk ei ole luua keeleliselt ilus dokument, vaid tagada, et selles olev teave oleks Eesti ettevõttes kasutatav ja rakendatav.

Siduge ohutuskaardid kemikaaliohutuse riskianalüüsiga

Ohutuskaart kirjeldab aine võimalikku ohtlikkust. Riskianalüüs hindab, milline on tegelik risk konkreetses töökohas. Need on seotud, kuid mitte samatähenduslikud dokumendid.

Sama aine võib olla ühes ettevõttes väheohtlik, kui seda kasutatakse harva väikeses koguses hästi ventileeritud ruumis. Teises ettevõttes võib sama toode tekitada olulise sissehingamis- või nahakontakti riski, kui seda pihustatakse iga päev, kasutatakse suures mahus või käsitletakse kinnises ruumis. Seetõttu tuleb hinnata kasutuskoguseid, sagedust, tööviisi, töötajate arvu, ventilatsiooni, võimalikku kokkupuudet ja olemasolevate meetmete toimivust.

Kemikaaliohutuse riskianalüüsi käigus tasub võrrelda töökohal leiduvaid tooteid kemikaalide loetelu ja ohutuskaartidega. Nii tulevad nähtavale puuduvad dokumendid, aegunud versioonid, valesti märgistatud töömahutid ning olukorrad, kus tegelik kasutus erineb tootja ette nähtud kasutusalast. Seejärel saab määrata konkreetsed ennetusmeetmed: asendada ohtlikum toode, paigaldada kohtväljatõmme, muuta töövõtet, täiendada märgistust või korraldada töötajate juhendamine.

Kuidas korraldada ohutuskaartide haldus ettevõttes?

Toimiv süsteem ei pea olema keeruline, kuid see peab olema järjepidev. Väiksemas ettevõttes võib piisata korrastatud digikaustast ja kemikaalide loetelust. Suuremas tootmis- või laoettevõttes võib olla vajalik vastutaja, kindel dokumendihalduse kord ning tööalade kaupa korraldatud juurdepääs.

Praktiline algus on inventuur. Kaardistage kõik kemikaalid, sealhulgas puhastus- ja hooldusvahendid, aerosoolid, värvid, liimid, õlid, akuhapped ning labori- või tootmiskemikaalid. Iga toote puhul võrrelge pakendi nime ohutuskaardil oleva nimetusega ning veenduge, et dokument on eesti keeles ja kehtivas versioonis.

Järgmiseks määrake, kus töötaja teabe leiab. Digitaalsed ohutuskaardid sobivad hästi, kui need on tööajal kiiresti leitavad ning töötajatel on juurdepääs. Ainult juhi arvutis või ostuosakonna e-postis olev dokument ei ole töötaja jaoks kättesaadav. Kõrgema riskiga töökohtades on põhjendatud hoida asjakohased juhised ka tööala lähedal, eriti juhul, kui interneti või arvuti kasutamine ei ole hädaolukorras realistlik.

Uue kemikaali ostmine tuleks siduda kontrolliprotsessiga. Enne kasutuselevõttu tuleb hinnata, kas olemasolev ohutuskaart on nõuetekohane, kas toodet saab ohutumaga asendada ja milliseid muudatusi see töökorralduses kaasa toob. Nii ei jõua tööprotsessi aine, mille jaoks puuduvad vajalikud kaitsemeetmed või töötajate juhendamine.

Risk Management OÜ kemikaaliohutuse töö ühendab dokumentide kontrolli töökohtade tegeliku olukorraga. Tulemuseks ei ole üksnes korrastatud ohutuskaartide kogu, vaid tegevuskava riskide ennetamiseks: millised puudused tuleb kõrvaldada, kes vastutab ja mis ajaks tuleb meede rakendada.

Kemikaaliohutus toimib siis, kui töötaja oskab oma töövahendi kõrval oleva aine kohta vastata kolmele küsimusele: mis oht sellega kaasneb, kuidas ma end kaitsen ja mida teen kõrvalekalde korral. Ajakohane, eesti keeles koostatud ohutuskaart annab selleks vajaliku aluse, kuid ettevõtte tegelik turvalisus sünnib siis, kui seal toodud nõuded jõuavad igapäevasesse töökorraldusse.