Kuidas ajakohastada kemikaali ohutuskaarti

29 okt Kuidas ajakohastada kemikaali ohutuskaarti

Kui ettevõtte kemikaalide nimekirjas on toode, mille ohutuskaart pärineb mitme aasta tagusest ajast, ei ole küsimus ainult dokumendi kuupäevas. Küsimus on selles, kas töötaja kasutab õigeid isikukaitsevahendeid, kas ventilatsioon vastab tegelikule kokkupuutele ning kas tegutsemisjuhised õnnetuse korral on piisavad. Seetõttu tuleb teada, kuidas ajakohastada kemikaali ohutuskaarti nii, et muudatus jõuaks ka töökeskkonna riskianalüüsi, tööjuhenditesse ja igapäevasesse töökorraldusse.

Ohutuskaart ei ole pelgalt hankedokument või kemikaalikapi juures hoitav fail. See on tarnija esitatud teave aine või segu ohtlike omaduste, ohutu käitlemise, säilitamise, transpordi, jäätmekäitluse ja hädaolukorras tegutsemise kohta. Ettevõtte ülesanne on kasutada seda teavet oma tööprotsessi riskide hindamisel.

Millal tuleb kemikaali ohutuskaart üle vaadata?

Ohutuskaardi ajakohastamine ei tähenda alati, et ettevõte kirjutab tarnija dokumenti ümber. Ohutuskaardi koostab ja uuendab üldjuhul aine või segu tarnija. Kasutaja peab hankima kehtiva versiooni, kontrollima selle sobivust oma kasutusviisiga ning ajakohastama ettevõttesiseseid dokumente ja meetmeid.

Ülevaatamine on vajalik kohe, kui tarnija saadab uue versiooni või kui ettevõte võtab kasutusele uue kemikaali. Sama kehtib juhul, kui muutub toote koostis, ohtlikkuse klassifikatsioon, kasutusala, tarbitav kogus või tööprotsess. Näiteks võib varem väikestes kogustes käsitsi kasutatud puhastusaine jõuda uude doseerimissüsteemi. Toote ohuklass ei pruugi muutuda, kuid töötaja kokkupuuteviis, võimalik leke ja hädaolukorra lahendus muutuvad.

Ülevaatus on põhjendatud ka pärast tööõnnetust, tervisekaebust, kemikaalileket või töötajate tähelepanekut, et olemasolev juhis ei vasta tegelikule tööle. Regulaarne kontroll on vajalik ka siis, kui otseseid muudatusi ei ole märgata. Nii välditakse olukorda, kus kemikaalide loetelus on toode, mida enam ei kasutata, või puudub kasutusel oleva toote kehtiv ohutuskaart.

Alustage tegelikust kemikaalide inventuurist

Kõige kindlam alus on ettevõttes kasutatavate kemikaalide inventuur. Inventuur ei peaks piirduma tootmise või lao põhimaterjalidega. Arvesse tuleb võtta ka puhastus- ja desinfitseerimisvahendid, määrdeained, värvid, liimid, aerosoolid, akuhapped, laborireaktiivid ning hooldus- ja remonditöödel kasutatavad tooted.

Kontrollige iga toote puhul kaubanduslikku nimetust, tootjat või tarnijat, tootekoodi, kasutuskohta, ligikaudset kogust ning vastutavat töötajat või üksust. Eriti tähelepanelik tuleb olla toodete puhul, mida ostetakse eri tarnijatelt. Sama nimetusega toode ei pruugi olla sama koostise või ohuklassiga.

Inventuuri eesmärk ei ole koostada võimalikult pikk nimekiri. Eesmärk on tuvastada, millised kemikaalid tegelikult tööprotsessis esinevad ja milliste kohta peab olema kättesaadav asjakohane teave. Kui kemikaali enam ei kasutata, tuleb see eemaldada nii loetelust kui ka töökoha juhistest. Kui toode on olemas, kuid ohutuskaart puudub, tuleb see hankida enne regulaarse kasutuse jätkamist.

Kontrollige versiooni, keelt ja toote vastavust

Järgmise sammuna võrrelge pakendil olevat teavet ohutuskaardiga. Toote nimetus, tootja, tootekood ja võimaluse korral UFI-kood peavad võimaldama tuvastada, et dokument käib just selle segu kohta. Ainult sarnane nimetus ei ole piisav alus.

Vaadake läbi ohutuskaardi väljaandmise või läbivaatamise kuupäev ning versiooninumber. Ohutuskaardi 16. jaotis sisaldab tavaliselt teavet muudatuste kohta. See aitab hinnata, kas tegemist on vormilise paranduse või sisulise muutusega, näiteks uue ohuklassi, muudetud kokkupuute piirväärtuse või täiendatud isikukaitsevahendite nõudega.

Eestis töötavate inimeste jaoks peab kemikaaliohutuse teave olema neile arusaadav. Praktikas tähendab see, et töökohal kasutatav ohutuskaart ja selle põhjal koostatud juhised peavad olema eesti keeles või töötajale reaalselt mõistetavas keeles. Ingliskeelne dokument ei täida oma eesmärki, kui töötaja ei saa sellest aru, eriti hädaolukorras.

Millised ohutuskaardi jaotised mõjutavad töökorraldust?

Kõiki 16 jaotist ei pea käsitlema sama põhjalikkusega, kuid tööandja ei tohiks piirduda ainult ohupiktogrammide vaatamisega. Riskide hindamisel on keskse tähtsusega eelkõige toote koostise ja ohtude kirjeldus, esmaabimeetmed, tulekahju korral tegutsemine, meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda või tööalale ning käitlemise ja ladustamise tingimused.

Töökeskkonna seisukohalt vajavad eraldi tähelepanu kokkupuute ohjamise ja isikukaitse nõuded. Seal võivad olla kirjas aine piirnormid, soovituslikud kindamaterjalid, hingamisteede kaitsevahendid ning ventilatsiooninõuded. Need soovitused ei ole automaatselt valmis lahendus. Näiteks kindamaterjali sobivus sõltub ka kokkupuute kestusest, kontsentratsioonist, temperatuurist ja sellest, kas töö toimub pritsmete või pideva kokkupuutega.

Olulised on ka füüsikalised ja keemilised omadused. Leekpunkt, aururõhk, plahvatuspiirid, pH ja lahustuvus võivad muuta oluliselt seda, kuidas kemikaali hoitakse ning millist tule- või plahvatusohtu tuleb arvestada. Jäätmekäitluse osa aitab vältida sagedast viga, kus ohtliku kemikaali jäägid või saastunud pakendid suunatakse tavaprügi hulka.

Siduge muudatused riskianalüüsi ja tegevuskavaga

Ajakohastatud ohutuskaart muutub väärtuslikuks alles siis, kui selle teave jõuab riskianalüüsi. Hinnake, kes kemikaaliga kokku puutub, millistes tööetappides kokkupuude tekib ja kui kaua see kestab. Arvestada tuleb sissehingamise, nahale või silma sattumise, allaneelamise ning tule- ja plahvatusohu võimalusega.

Seejärel võrrelge olemasolevaid meetmeid ohutuskaardi nõuetega. Kas tööruumis on piisav kohtväljatõmme või üldventilatsioon? Kas silmaloputusvahend ja dušš on vajalikus kohas ning töötajatele teada? Kas kasutatavad kindad on tegeliku kemikaali ja tööaja jaoks sobivad? Kas lekkekomplekt, absorbent ja jäätmemahuti on olemas?

Kui puudus ilmneb, tuleb see vormistada tegevuskavaks. Tegevuskavas määratakse meede, vastutaja, tähtaeg ja vajaduse korral kontrollimise viis. Näiteks võib meetmeks olla kemikaali ümberpakendamise lõpetamine, ohutuma toote kasutuselevõtt, kohtväljatõmbe paigaldamine või töötajate juhendamine. Kõige tõhusam lahendus ei ole alati isikukaitsevahend – võimaluse korral tuleb eelistada ohu kõrvaldamist või asendamist vähem ohtliku tootega.

Ärge unustage pakendeid, märgistust ja töötajate juhendamist

Ohutuskaardi uuendamine jääb poolikuks, kui töökohal on märgistamata ümbervalatud pudelid või töötaja ei tea, kust vajalik teave kiiresti leida. Iga kasutuspakend peab olema nõuetekohaselt märgistatud. Eriti riskantne on kasutada joogipudelit või muud eksitava välimusega anumat, sest see suurendab vale kasutuse ja allaneelamise ohtu.

Töötajale ei ole vaja lugeda ette kogu ohutuskaarti. Juhendamine peab keskenduma tema tööle: millist ohtu kemikaal põhjustab, kuidas seda kasutada, milliseid kaitsevahendeid kanda, mida teha pritsme või lekke korral ning kelle poole pöörduda. Uue ohutuskaardi sisulise muudatuse korral tuleb hinnata, kas senine juhendamine vajab kordamist.

Kättesaadavus peab olema tagatud ka ajal, mil tavapärane vastutaja ei ole kohal. Digitaalne register võib olla mugav, kuid ainult siis, kui töötajad pääsevad sellele tööajal ligi. Kiireloomulises olukorras võib vajalik olla ka töökoha lähedal hoitav lühijuhis, mis ei asenda ohutuskaarti, kuid suunab töötaja kohe õige tegevuseni.

Levinud vead, mis jätavad riski tegelikult lahendamata

Üks levinumaid vigu on pidada kemikaali ohutuskaarti riskianalüüsiks. Ohutuskaart kirjeldab toodet üldiselt, riskianalüüs aga ettevõtte konkreetset kasutusviisi. Sama lahusti võib olla väikese riskiga hästi ventileeritud tööpunktis ja suure riskiga väikeses suletud ruumis.

Teine viga on koguda dokumendid ühte kausta, kuid mitte kontrollida, kas töötajate kasutatavad kaitsemeetmed vastavad dokumentides kirjeldatule. Kolmas probleem on vanade toodete ja juhiste alleshoidmine. See tekitab segadust ning raskendab hädaolukorras õige teabe leidmist.

Keerukamate tööprotsesside puhul tasub kaasata pädev spetsialist. Risk Management OÜ kemikaaliohutuse töö ühendab ohutuskaartide ajakohastamise, töökoha tegelike ohutegurite tuvastamise, riskide hindamise ja tegevuskava riskide ennetamiseks. Tulemus ei ole ainult korrastatud dokumentatsioon, vaid kontrollitavad meetmed, mida saab töökorralduses rakendada.

Ajakohastamise eest vastutaja võiks juba täna võtta välja kemikaalide nimekirja, võrrelda seda tegelike pakenditega ning märkida üles puuduvad või aegunud ohutuskaardid. See on konkreetne lähtekoht, millest kujuneb välja turvalisem töökoht ja selgem vastutus.