Kuidas hinnata töömüra riske töökeskkonnas

25 okt Kuidas hinnata töömüra riske töökeskkonnas

Töömüra risk ei teki ainult metallitöökojas või ehitusplatsil. Ka lao pakkeliin, autoremondi töökoda, suurköök, puidutöötlemine ja avatud kontor võivad põhjustada olukorra, kus töötaja peab häält tõstma, suhtlus häirub ning kuulmine saab pika aja jooksul kahjustada. Küsimus, kuidas hinnata töömüra riske, tuleb lahendada tööprotsessi, tegeliku kokkupuuteaja ja mõõtetulemuste põhjal – mitte üksnes hinnangu järgi, et tööruumis on „päris vali”.

Müra hindamise eesmärk on tuvastada, kellel ja millistes tööetappides esineb terviserisk, võrrelda kokkupuudet kehtivate piirväärtuste ning rakendusväärtustega ja määrata tegevuskava riskide ennetamiseks. Korrektselt tehtud hinnang annab juhile selge aluse investeeringute, töökorralduse ja isikukaitsevahendite valikuks.

Kuidas hinnata töömüra riske süsteemselt

Töömüra riskihindamine algab töökohtade ja tööülesannete kaardistamisest. Oluline ei ole ainult see, milline masin teeb kõige rohkem häält. Tuleb välja selgitada, kes viibib müraallika läheduses, kui kaua kokkupuude kestab, kas müra on pidev või impulssmüra ning kas töötaja liigub tööpäeva jooksul erinevate müratasemetega alade vahel.

Näiteks võib sael töötav operaator viibida kõrge müratasemega alas kogu vahetuse. Laotöötaja puutub sama müraga kokku lühemalt, kuid tema tööpäeva lisanduvad kahveltõstukid, laadimisala signaalid ja pakendusseadmed. Mõlema töötaja päevane müradoos võib olla arvestatav, kuigi tööülesanded ja kokkupuute muster on erinevad.

Esmahindamisel tuleb hinnata ka müra kaudset mõju. Kui töötajad ei kuule hoiatussignaale, lähenevat sõidukit või kolleegi korraldusi, suureneb tööõnnetuse oht. Müra võib põhjustada väsimust, vähendada keskendumisvõimet ja soodustada suhtlusvigu, eriti tootmises, logistikas ning liikuvate masinate läheduses.

Tuvastage müraallikad ja kokkupuutuvad töötajad

Praktiline kaardistus hõlmab seadmeid, tööruume ja töövõtteid. Kõrge mürataseme allikad võivad olla pressid, lõikeseadmed, kompressorid, ventilaatorid, purustid, pneumotööriistad, tõstukid ning löökidega seotud tööoperatsioonid. Müra võib võimenduda ruumi akustika tõttu: kõvad seinad, laed ja põrandad peegeldavad heli ning suurendavad üldist koormust ka siis, kui üksik masin ei tundu eriti vali.

Töötajate küsitlemine on kaardistuse vajalik osa. Kui inimesed ütlevad, et tööpäeva lõpus heliseb kõrvus, kolleegiga rääkimiseks tuleb karjuda või kõrvaklappide kasutamine takistab ohutusmärguannete kuulmist, on see selge põhjus põhjalikumaks hindamiseks. Samuti tuleb arvesse võtta rendi-, ajutisi ja alltöövõtja töötajaid, kui nad töötavad samades tingimustes.

Millal on vaja töömüra mõõta?

Mõõtmine on vajalik siis, kui vaatlus, tööprotsessi iseloom või töötajate tagasiside viitab võimalikule liigsele mürale ning riski ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata muul viisil. Eriti põhjendatud on mõõtmine uue seadme kasutuselevõtul, tootmismahu kasvul, ruumide ümberkorraldamisel või pärast töötajate tervisekaebusi.

Mõõtmisega määratakse tavaliselt päevane müratase ehk töötaja kaheksatunnisele tööpäevale taandatud mürakokkupuude ning vajaduse korral tipptase. Päevane näitaja on oluline seetõttu, et töötaja kokkupuude võib muutuda vahetuse jooksul. Lühem, kuid väga mürarikas tööetapp võib mõjutada kogu tööpäeva tulemust märgatavalt.

Töömüra puhul kasutatakse üldjuhul järgmisi tasemeid: alumine rakendusväärtus on 80 dB(A), ülemine rakendusväärtus 85 dB(A) ning kokkupuute piirväärtus 87 dB(A), mille juures arvestatakse kuulmiskaitsevahendi summutavat mõju. Impulssmüra puhul hinnatakse ka C-kaalutud tipptaset. Need arvud ei tähenda, et alla 80 dB(A) puuduks alati risk. Need aitavad määrata, millal tuleb rakendada konkreetseid ennetus- ja kaitsemeetmeid ning kui kiiresti tuleb tegutseda.

Mõõtetulemust ei tohi tõlgendada eraldi tööolukorrast. Kui mõõtmine tehakse ebatavaliselt vaiksel päeval, seadmed töötavad osalise koormusega või töötaja täidab tavapärasest erinevaid ülesandeid, ei pruugi tulemus kirjeldada tegelikku kokkupuudet. Mõõtmisplaan peab hõlmama tavapäraseid ja vajaduse korral suurima koormusega tööolukordi.

Mõõtmine peab olema võrreldav ja dokumenteeritud

Usaldusväärne mõõtmine eeldab sobivaid mõõtevahendeid, nõuetekohast metoodikat ning tulemuste sidumist konkreetsete tööülesannetega. Müramõõtja annab ülevaate ruumi või seadme müratasemest. Töötaja isiklik müradosimeeter sobib paremini olukorras, kus inimene liigub tööpäeva jooksul eri aladel või teeb vahelduvaid töid.

Riskianalüüsi dokumentatsioonis tuleb kirjeldada mõõdetud väärtusi, mõõtmise tingimusi, kokkupuutuvaid töötajate gruppe ja hinnangu põhjendust. Samuti tuleb selgelt välja tuua, millised meetmed on juba kasutusel ning kas need vähendavad riski piisavalt. Ainult mõõteprotokolli olemasolust ei piisa, kui selle põhjal ei ole otsustatud, mida tööandja edasi teeb.

Valige meetmed õiges järjekorras

Kuulmiskaitsevahend on vajalik paljudes töökohtades, kuid see ei ole esimene ega ainus lahendus. Tööandja peab võimaluse korral vähendama müra tekkimist selle allikas või piirama levikut töökeskkonnas. Nii on tulemus püsivam ja vähem sõltuv sellest, kas iga töötaja kasutab kaitsevahendit kogu kokkupuuteaja vältel õigesti.

Eelistatud on vaiksema seadme või töömeetodi valik, seadmete regulaarne hooldus, vibratsiooni vähendamine, mürakaitsekorpused, helisummutavad vaheseinad ja ruumi akustiline parandamine. Mõnel juhul on otstarbekas eraldada mürarikas tööetapp teistest töökohtadest või korraldada tööaeg nii, et ühe töötaja kokkupuude lüheneb. Tööaja piiramine võib olla toimiv ajutine meede, kuid see ei kõrvalda müra allikat.

Kui müraga kokkupuudet ei saa piisavalt vähendada, tuleb valida sobivad kuulmiskaitsevahendid. Valik sõltub müratasemest, töö iseloomust, muudest isikukaitsevahenditest ja vajadusest kuulda ohusignaale. Liiga suure summutusega kaitsevahend ei ole alati parim valik, sest see võib raskendada suhtlust ja ohumärkide tajumist. Kõrvatroppide või kõrvaklappide kasutamist tuleb töötajatele praktiliselt õpetada ning kontrollida, kas vahend sobib ja seda kasutatakse järjepidevalt.

Ülemise rakendusväärtuse ületamisel muutub eriti oluliseks müraga kokkupuute piiramine, kuulmiskaitsevahendite kasutamise korraldamine ning töötajate tervisekontrolli vajaduse hindamine. Tervisekontroll ei asenda ennetust, kuid võib aidata avastada kuulmiskahjustuse varaseid tunnuseid ja hinnata, kas rakendatud meetmed toimivad.

Tegevuskava muudab hindamise praktiliseks

Hea tegevuskava ei piirdu sõnadega „kasutada kõrvaklappe”. Selles määratakse iga meetme sisu, vastutaja, tähtaeg ja kontrollimise viis. Näiteks võib tegevus hõlmata kompressori paigutamist eraldi ruumi, seadmete hooldusgraafiku täiendamist, mürakaitseekraani paigaldamist, töötajate juhendamist ja kordusmõõtmist pärast muudatuste tegemist.

Prioriteedid sõltuvad riski suurusest ja töötajate arvust. Kui kõrge müraga puutub kokku mitu töötajat igal tööpäeval, vajab probleem kiiremat lahendust kui harva esinev lühiajaline kokkupuude. Samas tuleb kiiresti reageerida ka impulssmürale või olukorrale, kus müra takistab ohutusalast suhtlust.

Riskihinnang tuleb üle vaadata, kui töökorraldus, seadmed, materjalid või ruumilahendus muutuvad. Kaebused, tervisekontrolli tähelepanekud ja tööõnnetused võivad näidata, et varasemad meetmed ei ole piisavad. Dokumenteeritud ülevaatus aitab tõendada, et tööandja kontrollib riske pidevalt, mitte ainult riskianalüüsi koostamise hetkel.

Töömüra ei ole paratamatu tootmise kõrvalnäht. Kui ohutegurid on kohapeal kaardistatud, mõõtetulemused õigesti tõlgendatud ja meetmed vormistatud vastutajate ning tähtaegadega tegevuskavaks, saab kuulmiskahjustusi ja mürast tulenevaid tööõnnetusi ennetada. Risk Management OÜ praktiline riskianalüüs aitab viia selle töö üldisest kohustusest konkreetsete, kontrollitavate tegevusteni.