Riskianalüüs või ohutusaudit ettevõttes?

Riskianalüüs või ohutusaudit ettevõttes?

Riskianalüüs või ohutusaudit ettevõttes?

Töökeskkonnas ei teki probleemid tavaliselt sellest, et ettevõttel puudub ohutuse kohta dokument. Probleem tekib siis, kui tegelikud töövõtted, seadmed, kemikaalid või töökorraldus on dokumentatsioonist ette jõudnud. Küsimus „riskianalüüs või ohutusaudit ettevõttes” kerkib sageli üles siis, kui juht soovib kiiresti aru saada, kas olemasolev süsteem vastab nõuetele või tuleb alustada ohutegurite põhjalikust kaardistamisest.

Need kaks tegevust ei ole omavahel konkureerivad teenused. Riskianalüüs aitab tuvastada ja hinnata konkreetseid ohte ning määrata ennetusmeetmed. Ohutusaudit hindab seevastu, kas ettevõtte ohutuse korraldus, dokumentatsioon ja kokkulepitud meetmed toimivad tegelikult. Õige valik sõltub ettevõtte hetkeseisust, töö iseloomust ja sellest, kas eesmärk on luua alusdokument või kontrollida juba rakendatud süsteemi.

Mida annab riskianalüüs ettevõttele?

Töökeskkonna riskianalüüs on tööandja praktiline töövahend, mitte pelgalt nõuete täitmiseks koostatud fail. Selle käigus tuvastatakse töökeskkonna ohutegurid, hinnatakse nendega seotud riske ning pannakse paika tegevuskava riskide ennetamiseks või vähendamiseks. Analüüs peab lähtuma ettevõtte tegelikust tööst, töötajatest, töökohtadest ja kasutatavatest töövahenditest.

Näiteks laos võivad peamised riskid olla seotud tõstukite liikumise, käsitsi teisaldamise, libedate põrandate ja riiulisüsteemidega. Kontoris võivad suurema mõjuga olla kuvaritöö ergonoomika, sundasendid, töökoormus ja psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tootmises lisanduvad masinate liikuvad osad, müra, vibratsioon, tolm, kemikaalid ning tööprotsessid, mille puhul eksimus võib põhjustada raske tööõnnetuse.

Riskianalüüsi väärtus seisneb otsustes, mis selle põhjal tehakse. Kui analüüsis on märgitud ainult üldine tähelepanek, näiteks „kasutada isikukaitsevahendeid”, ei pruugi töötaja ega juht teada, mida tuleb muuta, kes vastutab ja mis ajaks tegevus peab tehtud olema. Toimiv tegevuskava määrab konkreetse meetme, vastutaja, tähtaja ning vajaduse korral kontrolliviisi.

Riskianalüüs on eriti vajalik uue tegevuskoha avamisel, tööprotsessi või tehnoloogia muutumisel, uute kemikaalide kasutuselevõtul ja pärast tööõnnetust või ohtlikku olukorda. Samuti tuleb seda ajakohastada siis, kui varasem hinnang ei kirjelda enam tegelikku töökeskkonda. Vana dokument ei vähenda riski, kui töö on vahepeal muutunud.

Riskide hindamine algab kohapealsest vaatlusest

Usaldusväärne riskianalüüs ei sünni ainult küsimustiku või varasemate dokumentide põhjal. Kohapealne hindamine võimaldab näha töö tegelikku korraldust: kuidas liigutakse tööalal, milliseid otseteid kasutatakse, kuhu koguneb tolm, millal töötajad peavad tegema korduvaid tõsteid või millistes olukordades jäetakse kaitsevahend kasutamata.

Oluline on kaasata ka töötajad ja vahetud juhid. Nemad tunnevad tööprotsessi kõrvalekaldeid, ajasurvest tulenevaid kompromisse ja olukordi, mida tööjuhend ei pruugi kirjeldada. See ei tähenda, et töötajate hinnang asendab spetsialisti hindamist. Küll aga annab see vajalikku sisendit, et riskide kirjeldus oleks täpne ja ennetusmeetmed rakendatavad.

Kemikaale kasutavas ettevõttes tuleb vaadata koos nii kemikaalide teabelehti, märgistust, ladustamist, ventilatsiooni, kokkupuute võimalust kui ka töötajate juhendamist. Aegunud või tööprotsessiga vastuolus olev ohutuskaart ei ole ainult dokumentatsiooni puudus. See võib viia valede kaitsemeetmete, ebaõige esmaabi või ohtliku ladustamiseni.

Millal on ohutusaudit ettevõttes õige valik?

Ohutusaudit sobib olukorda, kus ettevõttel on riskianalüüs, juhendid ja tegevuskavad olemas, kuid juhtkond soovib hinnata nende tegelikku toimimist ning vastavust nõuetele. Audit võib olla vajalik enne järelevalvet, pärast kiiret kasvu, uue juhtimisstruktuuri kujunemist või juhul, kui tööõnnetuste, puudumiste või töötajate tagasiside põhjal on põhjust kahtlustada süsteemseid puudusi.

Auditi keskmes ei ole üksnes küsimus, kas dokument on olemas. Kontrollitakse, kas riskianalüüs on ajakohane, kas töötajate juhendamine on tõendatav, kas tegevuskavas toodud meetmed on ellu viidud ning kas vastutused on selgelt määratud. Samuti hinnatakse, kas juhtimispraktika toetab ohutut tööd või surub tootmis- ja ajasurve ohutusreeglid tagaplaanile.

Näiteks võib ettevõttel olla nõuetekohane juhend tõstukijuhtidele, kuid audit näitab, et jalakäijate liikumisteed ei ole märgistatud, laadimisala reeglid on eri vahetustes erinevad ja perioodiline kontroll ei jõua juhini. Sellisel juhul ei ole põhiprobleem juhendi puudumine. Puudub toimiv kontrollimehhanism, mis seoks nõude igapäevase tööga.

Ohutusauditist on enim kasu ettevõttele, kes vajab sõltumatut vaadet oma olemasolevale süsteemile. See aitab välja tuua lüngad, mida ettevõtte sees ei pruugita märgata, sest harjumuspäraseks saanud töövõtted tunduvad tavapärased. Audit võib olla kitsalt töökeskkonnaohutuse teemaline või hõlmata laiemalt kemikaaliohutust, koolituste korraldust, hädaolukorraks valmisolekut ja dokumentide haldust.

Riskianalüüs või ohutusaudit ettevõttes: peamine erinevus

Lihtsustatult vastab riskianalüüs küsimusele: millised ohud meie töös esinevad, kui suur on risk ja mida tuleb teha? Ohutusaudit vastab küsimusele: kas oleme kokkulepitud meetmed tegelikult ellu viinud ja kas meie ohutuse juhtimine toimib?

Kui ettevõttes puudub ajakohane riskianalüüs või olemasolev dokument on koostatud tegevust tundmata, tuleb alustada riskianalüüsist. Audit ei asenda ohutegurite tuvastamist ega põhjendatud riskide hindamist. Audit saab küll juhtida tähelepanu puudulikule riskianalüüsile, kuid ei anna iseenesest detailset tegevuskava iga töökoha riski vähendamiseks.

Kui riskianalüüs on hiljuti läbi töötatud, meetmed määratud ja vastutajad olemas, võib audit olla järgmine mõistlik samm. See kontrollib, kas plaanist on saanud praktika. Eriti põhjendatud on see ettevõtetes, kus on mitu tegevuskohta, palju töötajaid, alltöövõtjaid või keerukad tööprotsessid.

Mõnikord on vaja mõlemat. Näiteks tootmisettevõte võib tellida riskianalüüsi uue tootmisliini kasutuselevõtul ning teha hiljem ohutusauditi, et hinnata, kas kaitsepiirded, väljaõpe, hooldus ja järelevalve töötavad kavandatud viisil. Selline järjestus aitab vältida olukorda, kus hea dokument jääb rakendamata.

Mida oodata nõuetele vastavalt töölt?

Kvaliteetne hindamine ei piirdu ohtude loeteluga. Väljund peab võimaldama juhil teha otsuseid: milline risk vajab kiiret sekkumist, millist meedet saab rakendada töökorraldusega, milline lahendus eeldab investeeringut ning kes vastutab tulemuse eest. Kõiki riske ei ole võimalik korraga kõrvaldada, mistõttu tuleb meetmed seada prioriteeti vastavalt võimaliku kahju raskusele, tõenäosusele ja töötajate kokkupuutele.

Praktiline tegevuskava eristab kiireid parandusi pikaajalisematest muudatustest. Näiteks puudulik märgistus, ligipääsu takistav ladustus või aegunud kemikaali teabeleht võivad vajada kohest korrigeerimist. Ventilatsioonisüsteemi uuendamine, töökoha ümberkujundamine või masinakaitsete väljavahetamine võib nõuda eelarvet, projekteerimist ja tähtaegade kokkuleppimist. Mõlemad tuleb siiski dokumenteerida ja juhtida, mitte jätta üldise lubaduse tasemele.

Risk Management OÜ on 26 aasta jooksul teenindanud 351 klienti ja käsitlenud 659 objekti. Selline kogemus on oluline just seetõttu, et erinevate tegevusalade riskid ei ole ühesugused. Nõuetele vastav lahendus peab arvestama ettevõtte reaalse töökorraldusega, olgu tegemist lao, ehitusobjekti, kontori, tootmise või kriitilise teenusega.

Kuidas teha valik ilma aega kaotamata?

Alustage ausast olukorra hinnangust. Kui te ei suuda kindlalt öelda, millised ohutegurid teie töökohtadel esinevad, millal neid viimati hinnati ja millised meetmed on veel tegemata, on esmaseks vajaduseks riskianalüüs või selle põhjalik ajakohastamine. Kui need vastused on olemas, kuid kahtlete meetmete rakendamises ja süsteemi toimimises, annab ohutusaudit selgema pildi.

Hea partner ei vali teenust nime järgi, vaid hindab vajadust. Mõnel juhul piisab olemasoleva riskianalüüsi täiendamisest pärast töökorralduse muutust. Teisel juhul on vaja uut terviklikku analüüsi, sest senine dokument ei kata enam kõiki tegevuskohti või ohutegureid. Audit on põhjendatud siis, kui eesmärk on kontrollida juhtimissüsteemi, mitte koostada esmakordselt riskipilti.

Ohutus muutub juhitavaks siis, kui ettevõte teab, millised riskid teda puudutavad, mida nende vähendamiseks tehakse ja kuidas tulemusi kontrollitakse. Selge tegevuskava annab juhile aluse otsustada ning töötajale kindluse, et ohutusnõuded ei ole paberil olevad kohustused, vaid osa töö tegemisest.

No Comments

Sorry, the comment form is closed at this time.